Paldiski linnapead- 4.klassi projekt paldiski 300 tähistamiseks
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kare pisimelon ta ju on
Aga sõber tal on kurk. Reegleid palju nad ei tee, Ega kiusa , haiget tee. Pisikesed on ju nad, Iirisest vaid suuremad. Sõbrad ikka on ju nad, Isegi kui vahel kurvad. Melon –nimi imelik, Ehkki kurgi moodi. Lemmikjook neil jahe vesi On ja peenral kasvavad- Nemad , sõbrad parimad. Carolina Soon Harilik kurk on väga maitsev. Aga see on ka väga hea. Roheline on iga kurk. Ilusasti kasvab kurk. Lahked on kõik kurgid. Ilusasti elab koos pisimeloniga koos. Kurgil on nii palju sõpru, kellega ühel põllul elab. Kurgiga on tore olla. Unistab ta teisest sõbrast. Rohkelt on siis sõpru tal, Koos on ikka tore. Johanna Olesk Harilik kurk on väga hea. Alati ma söön seda siis kui janu. Rohkem tomateid ei söö, söön vaid ainult kurke. Iga päev võiks kurki süüa, kuid ainult kurk jääb väheks. Lõbus kurki kasvatada, Ise kasvatad- ise sööd. Kurgid on kõik erinevad. Kauplustes saab osta ka. Umbes maksab kilogramm täitsa mitu eurot. Robotiga ei saa kurke teha -ainult kasvatada saab. Kuid ise kasvatatud kurk on parim. Pavel Popovitš Hommikul panen kurgi seemned mulda. Aitan emal rohida teisi taimi. Riisun maasikatelt kuivanud lehed. Ikka selle jaoks, et nad valgust saaks. Lihtsam on neid alguses toas hoida ,kuna seal on soojem. Ikka peavad nad olema aknalaual Kuna siis paistab päike ilusti peale. Kui kaua ootad ,siis tulevad õied. Ukse, mis on läheduses või akna võid lahti teha et oleks õhku Rõõmu on kindlalt, kui kurk tuleb. Kurgist teha salatit on hea ja maitseb hästi. Tristian Kalmus |
Kare pisimelon on kurb,
Aknalaual on ta üksik, Rahutu ja üksik… Pisimelon on õnnetu, Et tal pole sõpra. Pisimelon on üksik. Isegi õde ega venda tal pole… Siiski -lõpuks tärkas teine seemneke. Ilma sõpradeta oli kurb kasvada. Melon oli pikalt üksik. Enam ei taha ta üksi olla. Loodab, et õde kasvab talle peagi järele. Oodates läheb aeg ruttu ja Neil on peagi lõbus. Hanna-Lii Urb Harilik kurk, kas tead, Armastab päikest ja soojust. Rikkalikult mahlane, Ilusasti roheline, Lummava maitsega. Imelugu, et sa teaks-Kurgil sõber – kare pisimelon. Kasvamas koos kurgiga, Uhkelt aknalaual sirutavad. Reipalt päikse poole, Kurk ja pisimelon – sõbrad igavesti. Mia Maria Abe Kare pisimelon on kasvanud Aegu Rohelisel põllul, Et suureks saada. Paljudele inimestele maitseb kare pisimelon- Igati kurgi moodi vili, Sest see on nii maitsev ja tervislik. Igaühele. Maitsev kare pisimelon on ka hariliku kurgi sõber. Eestlased söövad pisimeloneid ja ka kurke. Lihaseid aitavad kasvatada mõlemad. Oma pisimeloni kasvatamine on Nii lahe ja põnev. Robi-Rasmus Riisaar Kusagil kaugel maal Ainult seal pisimelon elab Rikkalik loodus on seal Et polegi rohkemad tahta Pisike melonipoiss Isuäratav näeb välja Sööks teda igapäev Ikkagi ei saaks tast villand Mina armastan meloneid Ei miskit muud ma taha Lähen poodi ma nüüd Ostan endale rõõmuks Nii suure päris meloni. Nikita Varjagin |
Minu lemmik-
päev on emakeele- päev. Alati. Eleanora Lanina |
Minu keel on
eesti keel, mis on mu lemmikkeeleks. Carolina Soon |
Hea, et minu
emakeel ongi ju eesti keel. Jah. Hanna Maris Kauge |
Minu Eesti
on sõbralik ja hea, mina tean ju. Robi-Rasmus Riisaar |
Emakeel
Mulle armas emakeel. Emakeel on ilus keel. Pavel Popovitš |
Eesti keel on tore ja lõbus keel, mulle armas. Caroline Vikat |
Eestlane
ilus tark õpib laulab tantsib eestlane on hea laulja eestikeelne Hanna-Lii Urb |
Eestlane
lahke tark töötab laulab liigub eestlane on väga tubli isamaalane Johanna Olesk |
Eestlane
tubli armas laulab jutustab tantsib eestlane on hea ja lahke harjumaalane Hanna Maris Kauge |
Eestlane suur tugev õpib töötab kogub eestlane õpib iga päev eestimeelne Eleanora Lanina Eestlane
tore nutikas töötab laulab tantsib eestlane on väga lahke isamaalane Caroline Vikat Eestlane
kena lahke teadmine arenemine suurenemine eestlane on aus ja lahke ausus Andero Kinsiver |
Eestlane kaunis tegija töötamine laulmine tantsimine ta on ilus ja sõbralik maalane Mia- Maria Abe Eestlane rahulik tark ''õppimine reisimine laulmine eestlased rändavad mööda Eestit eestimeelne Pavel Popovitš Eestlane hea hooliv töötab sööb kõnnib hea ja armas inimene emakeelne Kristo-Tenno Liiv |
EESTI VABARIIK
Terve sajand tagasi loodi Eesti Vabariik. Vabariigis suhtluskeeleks on meil eesti- oma keel see. Presidente läbi aja kokku lugeda on vaja: Päts ja Meri, Rüütel, Ilves, Kaljulaid o n rivis viies. Juubel tulemas on suur- tervelt sada aastat ju. Palju õnne, kallis Eesti, soovime me sulle siis. Eleanora Lanina Paldiski Põhikool 4.klass |
Eestimaa Eestimaal on puhas loodus , Eestimaal on puhas õhk . Eestis mul on palju sõpru . Tarkust kõige rohkem Tartus , Ise elan Paldiskis . Mu isamaa on Eestimaa , Kuid emakeel on vene keel . Alati ma olen Eestis , ma ei reisi palju. Pavel Popovitš |
kui ma oleks õpetajaOleksin ma õpetaja, oleksin ma lahke-hea. Ma ei riidleks, ma ei karjuks, lapsed kiitustega harjuks. Nõuaks lastelt rohkelt tööd, kuid ei õpiks kodus ööl. Käitumine, selge pea- olgu klassis väga hea. Kui on hoolsalt õpitud, luuletatud, tikitud- tulemuseks hinne viis, tuju hea on kõigil siis ! Mia Maria Abe KUI MA OLEKS ÕPETAJA Paneks palju hindeid häid, Rumalaist teeks tarku päid. Õpetaks ma nii kuis vaja, Rõõmust rõkkaks koolimaja. Teeks hästi palju kehalist- See lastel meeldiks…arvan…vist. KRISTO-TENNO LIIV Lapsi suunab õpetaja, kes on hooliv ja on hea. Ta on meie klassi pea, käed ja jalad, varbad ka. Ta aitab lapsi lugema, mitte voodi alla pugema. Kui keegi palju lollust teeb, siis õpetaja üle keeb. Märkus päevikusse- kõik! Ja otsa saigi luulelõik. Hanna-Lii Urb Kui ma oleks õpetaja Kui ma oleks õpetaja, siis mul oleks kooli vaja. Siis on vaja õpetada nii, et lapsed targaks ajan. Kooli lähen väga vara, et saaks ette valmistuda, koolilapsi tervitada, päevarõõmuks kallistada. Koolist lugu mina pean, õpetan ja palju tean. Lapsed koolis rõõmsad, head- tulevased riigipead. / Kelvin Laastau Kui ma oleks õpetaja tahaks olla täpselt sama nagu minu õpetaja. Hästi lapsi õpetaksin, tunni täpselt lõpetaksin, nagu minu õpetaja. Tunde päevas oleks kuus, mitu keelt mul oleks suus, lapsed kooli rutuga tuleks rõõmsa jutuga. Johanna Olesk Kui ma oleks õpetaja, õpetaks ma mida vaja- kuidas näksid vahukommi, kuidas teed veepommi. Tristian Kalmus Kui ma oleks õpetaja, väsiksin ma väga ära- tunnis peaksin õpetama, vahetunnis korraldama. Kui ma oleks õpetaja, ärkama ma peaksin vara. Puhkust vajaks suvel-talvel, olla et ma jõuaks malbe. Pavel Popovitš Kui ma oleks õpetaja, siis mul oleks klassi vaja. Oleks vaja õpikuid, palju ka töövihikuid. Õpilased oleks head, muudkui silitaks neil pead. Lisette Murdjõe Olgu eesti keel või mata, lapsi õpetaks ma pikalt. Arvutan, sean sõnad ritta, lastest hoolin siin ja ikka. Vahetunnis käiksin söömas, õhtupoole tantsu löömas. Klassi lapsi tahaks näha ma ka 15 aasta pärast. Robi-Rasmus Riisaar Kui ma oleks õpetaja. Siis mul meeldiks õpetada. Õppida ei annaks palju, muidu kõik ei jääks ju mällu. Kui saab õpilane kahe- seda siiski ma ei paneks. Lasen tulla hinnet muutma, et õpilane ei peaks nutma. Jevgeni Borovik |
SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA
Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saapad laualt kukkusid, laua alla pugesid, ema vaatas : oi, oi, oi- saapad märjad, nii ei või . Saapad restil tilkusid, vanni tilku puistasid. Õhtul isa katsub saapaid, ikka märjad, täitsa lääpas. Hanna- Lii Urb SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Mind ema kutsus söögile, kuid saapad olid laua peal. Need viisin välja rõdule, kuid alla kukkusid nad sealt. Läksin saapail õue järgi, leidsin porilombist nad. Nüüd on vaja saapaid märgi mul hoopis panna kuivama. Ma hoida saapaid hästi püüdsin, et püsiksid nad kuivana. Nüüd ema aknalt mulle hüüdis : Too saapad tuppa kuivama ! Mia Maria Abe SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Seisid saapad terve päev, vesi oli ikka sääl. Ühest nurgast teise nurka liigutasin saapaid ma. Õhtu poole vaatan ma - saapad vedelevad maas. Kust sai sinna saapapaar- määrdund, märja ninaga. Kristjan Kallastu SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Laua all ju käivad kingad- need ju kuuluvadki sinna. Saabastele jäägu pori, king ei pori sisse roni. Vihm ja pori, lumelörts- saapad märjad nagu narts: Saapale siis kannan viksi- saapad rõõmsad nagu naksti. See on saapa rõõm ja vaev, poisikeste argipäev. Kristo-Tenno Liiv SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Siis saapad laualt kukkusid ja laua alla roomasid. Seal täiesti nad märjaks said ja ema köögis lärmi lõi : Nüüd vanni kohal` saapad sa ju kähku üles riputa, sest homme märja saapaga sa kooli minna ju ei saa ! Carolina Soon SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saapail hakkas igav laual, ei saa paigal olla kaua. Üksteist paigalt nügisid, laua alla trügisid. Tahtsid saapad minna maha, Vesi aga väga paha- krimpsu tõmbas saapanina, ei jalga taha teda isa. Johanna Olesk SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Kuidas vesi sinna tekkis ? Külm on vesi, pole tekki saapal, kes ju vette kukkus. Tulge keegi appi, ruttu ! Oh, häda, kuis ma välja saan- nii vasak saabas hädaldab. „Ei abi ole loota varem, kui isa kodus,“ nähvab parem. SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saabas kukkus, saabas märg. Astudes jääb maha jälg. Ema pistis saapa jalga- kohe tundis varbal märga . Uuris saabast siit ja sealt, Ka teise tõstis laua pealt. Siis saapad pani kuivama ning pori pühkis lapiga. Caroline Vikat SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saapapaelad olid lahti, Saapaninad otsakuti. Ämblikuile peeti jahti, liikumatult tehti vahti. Ämblik laual vaikselt liikus, jalanõude vahel kiikus. Nii ei vaadanud ta ette, kukkus äkki sopsti vette. Robi-Rasmus Riisaar SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Laua peal on saapail paha, laualt tahvad minna maha õue peale kõndima, tänavale tormama. Aga õues veelgi pahem- pori sisse astus parem. Ei niimoodi saa kõndida, nii saapad kitsa laua peal. Tristian Kalmus SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saabas kukkus laua pealt, kiisu ehmus väga. Ta tormas ruttu ära sealt, ei saabast enam segand. Minul soojaks saapaid vaja, varvastel on väga mugav. Saapad panen esikusse, mitte aga taldrikusse. Pavel Popovitš SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Kuis see vesi sinna sai ?- Küsis saabas saapalt. Oli vesi minu sees- Vastas teine saabas. Kes küll rikkus saapa tuju, lauale ta asetas ? Saabas- kummaline kuju- tahab vee sees möllata. Markus Toom SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saabas kukkus- vesi maas. saabas märg ja külm on ka. Ai,ai,ai, kuis nii küll saab- saabas märg ja külm on ka. Isa tahtis saapaid jalga, kuid ei saa ju panna märga. Kingad jalga pani isa, saabas nööril kuivab visalt. Hanna Maris Kauge SAABASTE RASKE ELU EHK SAABASTE TRAGÖÖDIA Saabas teise saapaga olid täna laua peal, sest vesi oli laua all, saapail polnud ruumi seal. Saabastel on raske töö, marsivad nad päeval-ööl. Õues jalutamas käivad, märjaks-poriseks seal saavad. Ainult siis kui märg on saabas saabuvad tal puhkepäevad- saavad laual magada, veidi-veidi puhata. Jevgeni Borovik |
Kevad- ilus ja kui tuleb kevad tantsin sest, et tuju on ! Mia Maria Abe Kevad on tore ! Kas kevad on tulemas? Kus ta on siis nüüd? Hanna Maris Kauge Kevad on tore, Korjan kevadel lilli. Kevad on ilus Caroline Vikat Kevad on ilus, lilled kasvavad juba, oja vuliseb. Johanna Olesk Kevad on ilus. Kevadel on soe ja hea murul möllata. Jevgeni Borovik Kevad on vahva. Kevadel on hea olla õues ja joosta. Carolina Soon Kevad on tore, kevad on ilus ja hea, kevad on lahe. Hanna-Lii Urb Kevad on rõõmus. Kevad on sini-valge. Kevad on ilus. Robi-Rasmus Riisaar Kasvavad aasal väikesed lillekesed üle maailma Eleanora Lanina Kevad on tore, ilus on kevadel- linnud laulavad. Pavel Popovitš |
Külm tuul puhub taas ja lehed lamavad maas. Päev muutub lühemaks ja öö jällegi pikemaks. Väike linnuke koputab akna taga, piilub sisse ja ootab aga millal talle süüa puistan, lauale siis sööma tuiskab. Tänutäheks lehvitab mulle oma sabaga. Kristjan Kallastu Sügis on käes, kuid lumi on maas. Lehed on peidus ja muru on ka. Linnud juba Lõunamaal, sest talv on juba tulemas. Taevast alla sajab lund lapsed näevad ilmsi und. Tulge ruttu –ruttu õue pistke kähku endal põue kindad, tutimüts ja sall veereta üks lumepall. Caroline Vikat Sügis on käes sügisvärve ma näen. Sügistuuled on puus Ning laulud mul suus. Sügis on ilus sügis on tore, kuid ilm on kole. Tuul on kõva, päev on lühike. Hanna-Lii Urb Sügisel on lehed maas Külmad ilmad ootamas. Linnud läinud kaugele meie valmis talvele. Jevgeni Borovik |
Sügis ongi juba käes, Hiilgab vaher täies väes. Vahtral kirjut lehed on - sügisel lehed maas on Kuigi talv on juba käes. Talvel ikka sügis käes. Carolina Soon Sügis on käes ja lumi tuli maha, kollakad, punakad, rohekad lehed peitnud ennast lume taha. Lilledki peitu on pugenud ka. Lastel nüüd aega on lugeda . See ongi sügis. Eleanora Lanina Sügis on lahe, sügis on tore. Vahest on külm ja vahest on soe. Tihti vihma sajab, lapsed tuppa ajab. Lehti maha sajab- just kui maal on maas. Hanna Maris Kauge |